|
|
Järgmise päeva õhtu poole saabusime uuesti Vätta kalatööstuse sadamasse, et lõpuks ometi paadiga Nasvale välja jõuda.
Väljumine Vättalt osutus lihtsaks, kuna Sutu laht on suhteliselt sügav ja karisi polnud karta. Õigeaegselt õnnestus näha ka teele ette jäänud suurt mõrda, millest möödusime viperusteta. Enne Vätta poolsaare varjust välja jõudmist tekitas elevust veel üks soomlaste katamaraan, mis sõitis meile vastu ja natuke hiljem muutis kurssi 180. kraadi võrra ning seilas siis juba meie järel.
Tunnike hiljem võtsime kursi (mis siiani oli otse lõunasse, ehk avamerele) otse Väike Tulpe saarele. Kuna merekaardi järgi ulatub Väike Tulpe saare tipust merre pikk kivide rida, siis olime juba mõne aja möödudes sunnitud kurssi korrigeerima, keerates paadinina just merest välja ilmunud Abruka saare puude poole.
Seni pakpoordi poolselt küljelt paati kõigutanud madal lainetus keeras, Abruka saarele lähenedes, järk-järgult ahtrisse, raskendades tüürimist.
|
 |
| Kuid samal ajal lähenes ka Abruka saar ja Nasva sadam, nii et sellele ei pööranud parajasti tüüris olnud Kristjan (pildil) erilist tähelepanu.
|
 |
| Esimest korda kolmanda etapi jooksul tuletas mootor ennast meelde alles Roomassaare sadama traaversis (pildil), hakates pöörete arvu omavoliliselt langetama ja tõstma. |
 |
Pildile õnnestus saada ka päikeseloojang, mis tabas meid Kuressaare linna ja Abruka saare vahel.
Mõni aeg hiljem sõitsime risti läbi Loode Tammiku madaliku, millest andis tunnistust ainult üks suuremat sorti kivi. |
 |
| Jõudes madalikust üle, hakkas üha pimeneva taeva taustal, paistma ka Nasva sadam, kuid ikka veel mitme kilomeetri kaugusel... |
 |
Võttis aega, enne kui suutsime tihedas hämaruses silmata Nasva sadama faarvaatrit tähistavaid poisid. Faarvaatrisse jõudsime kõige merepoolsemast poist maa pool, sest olime ju Loode Tammiku madalikust otse üle tulnud. Sõites kiiresti akvatooriumi suunas paelusid meie tähelepanu kaldal toimuvad välgatused. Mõne aja pärast selgus, et need tulenesid meile vastu tulnud Tõnu fotoaparaadi välklambist.
Enne päris kohale jõudmist õnnestus meil veel Nasva jõe suudme ees paikneva liivamadaliku servale kinni jääda, kuid sealt saime uuesti minuti jooksul lahti.
Ja lõpuks, päris pimedas, võis öelda, et saabusime Nasva sadamasse. Viikingpaat oli saabunud oma uude koju.
|
Tagasi
|
